Kuidas valida õiget pumpa?

Pumba valimine ei peaks algama mudelist, hinnast ega sellest, mitu kilovatti seadmel on. Need on olulised näitajad, aga alles hiljem. Kõigepealt tuleb aru saada, millist tööd pump tegema hakkab.

Kas vett on vaja tuua kaevust majja? Kas keldrisse, garaaži või tehnoruumi on kogunenud vesi? Kas sadevesi tuleb kinnistult ära juhtida? Või on vaja pumbata reovett, kus võib olla ka tahkeid osakesi?

Need on väga erinevad olukorrad. Sama pump ei sobi igasse kohta. Õige valik algab sellest, et kirjeldad oma vajadusi võimalikult täpselt.

1. Kus pump tööle hakkab?

Esimene küsimus on kasutuskoht.

Kui vett on vaja tuua puurkaevust majja, tasub vaadata puurkaevupumpasid.
Kui vesi tuleb salvkaevust, on sobivam alustada salvkaevupumpadest.
Kui probleem on keldrisse, garaaži, tehnoruumi või muusse madalamasse kohta kogunenud vees, tasub vaadata sademeveepumpasid. Selliseks olukorraks sobib näiteks PLUG & DRAIN – TOP2 FLOOR kuivenduskomplekt, kus on olemas pump, voolik ja perforeeritud kast.
Kui pumbata tuleb reovett või vett, milles võib olla tahkeid osakesi, tuleb vaadata reoveepumpasid.
Kui reovesi või sadevesi tuleb juhtida ühest kohast teise seetõttu, et loomulik lang ei tööta, võib vaja minna terviklikumat lahendust, näiteks pumplat.

2. Miilist vedelikku pump peab liigutama?

Pumba jaoks ei ole kõik vesi ühesugune. Puhas kaevuvesi, sademevesi, drenaaživesi ja reovesi tähendavad erinevaid tingimusi. Oluline ei ole ainult see, kas vesi näeb välja puhas või must. Tähtis on ka see, kas vees võib olla liiva, setteid, lehti, muda või tahkeid osakesi. Kui pump ei sobi pumbatava vee omadustega, ei pruugi see oma tööd korralikult teha. Näiteks ei ole puhta vee pump mõeldud reovee või tahkete osakestega vee pumpamiseks, kui tootja ei ole seda selleks ette näinud.

Lihtsustatult võib mõelda nii:

puhta vee jaoks sobivad kaevu- ja veepumbad;
keldrisse, garaaži või sadeveekaevu kogunenud vee jaoks sobivad sademevee- ja kuivenduspumbad;
reovee või tahkete osakestega vee jaoks tuleb valida reoveepump.

See on üks olulisemaid kohti, kus ei tasu umbes valida. Kui ei ole selge, kas tegemist on sademevee, reovee või lihtsalt ajutiselt kogunenud veega, on mõistlik enne ostu nõu küsida.

3. Kui palju vett tuleb pumbata?

Pumba puhul on oluline ka see, kui palju vett peab seade kindla aja jooksul liigutama. Seda nimetatakse vooluhulgaks. Lihtsamalt öeldes tähendab see, mitu liitrit või kuupmeetrit vett pump suudab teatud aja jooksul edasi juhtida. Väikese koguse vee aeg-ajaliseks eemaldamiseks sobib üks lahendus. Suurema veekoguse, sagedase kasutuse või süsteemi püsiva osana töötava pumba puhul tuleb arvestada teistsuguse jõudlusega. Näiteks keldrist ajutiselt vee välja pumpamine ei ole sama olukord mis pumpla, mis peab töötama süsteemi püsiva osana.

Oluline on ka see, kui kiiresti peab vesi ära liikuma. Kui ruumi on kogunenud palju vett, aga pump on väikese jõudlusega, võib töö lihtsalt väga kaua aega võtta. Kui süsteemis tekib vett pidevalt juurde, peab pump suutma selle kogusega sammu pidada.

4. Kui kõrgele ja kui kaugele peab vesi liikuma?

Pump ei pea lihtsalt vett liikuma panema. Ta peab suutma vee viia sinna, kuhu seda on vaja juhtida. Seepärast on oluline teada:

kui sügavalt vesi tuleb;
kui kaugele vesi juhitakse;
kas vesi peab liikuma kõrgemale;
kas torustik on lühike ja lihtne või pikem ja keerulisem.

Siin tuleb mängu pumba tõstekõrgus ja kogu süsteemi takistus. Mida kõrgemale või kaugemale vesi peab liikuma, seda rohkem peab pump tööd tegema. Sellepärast ei ole “võimsam pump” automaatselt parem valik. Liiga nõrk pump ei pruugi soovitud tööd ära teha. Liiga võimas pump võib aga olla konkreetse lahenduse jaoks tarbetu ja kallim, kui tegelikult vaja. Õige pump on see, mille jõudlus sobib tegeliku olukorraga.

5. Kas pump töötab aeg-ajalt või süsteemi püsiva osana?

Pumba valikul tuleb vaadata ka kasutusviisi. Mõnda pumpa on vaja ainult aeg-ajalt. Näiteks siis, kui tugev vihm, sulavesi või torustiku probleem toob vee keldrisse või garaaži. Sellisel juhul on tähtis, et lahendus oleks lihtne, kiiresti kasutatav ja vajadusel teisaldatav.

Teine pump töötab aga süsteemi püsiva osana. Näiteks kaevuvee lahenduses, pumplas või reoveesüsteemis. Sellisel juhul muutuvad oluliseks töökindlus, õige paigaldus, automaatika ja hooldusvõimalus.

Ajutiseks vee eemaldamiseks ja püsivaks süsteemilahenduseks ei pruugi sobida sama pump.

6. Kas pump paigaldatakse olemasolevasse lahendusse?

Kui pump tuleb paigaldada olemasolevasse kaevu, pumplasse või torustikku, tuleb arvestada ka praktiliste tingimustega. Näiteks:

kas pump mahub olemasolevasse kaevu või pumplasse;
kas olemasolevad ühendused sobivad;
milline on torustiku läbimõõt ja pikkus;
kas süsteemis on vaja tagasilöögiklappi või automaatikat;
kas elektriühendus on 230 V või 400 V.

Need ei ole küsimused, millele klient peab alati ise täpselt vastama. Küll aga on hea teada, kas pump läheb olemasolevasse süsteemi või tehakse uus lahendus. See aitab vältida olukorda, kus pump on eraldi vaadates sobiv, aga ei sobi hästi konkreetse paigalduskoha või olemasolevate ühendustega.

7. Millal on vaja pumpa ja millal pumplat?

Pump ja pumpla ei ole päris sama asi. Pump on seade, mis liigutab vett või reovett ühest kohast teise. Pumpla on terviklikum lahendus, kuhu kuuluvad tavaliselt mahuti, pump või pumbad, ühendused ja vajadusel automaatika.

Lihtsalt öeldes: kui vesi tuleb ajutiselt ruumist välja pumbata, võib piisata pumbast. Kui aga reovesi või sadevesi peab regulaarselt liikuma ühest süsteemi osast teise ja loomulik lang seda ei võimalda, võib vaja minna pumplat. Seepärast tasub olukorda kirjeldada võimalikult konkreetselt. Siis saab aru, kas vaja on üksikut pumpa või terviklikumat süsteemilahendust.

8. Miks ei tasu pumpa valida ainult hinna järgi?

Odavam pump võib olla täiesti sobiv, kui töö on lihtne ja tingimused vastavad seadme kasutusotstarbele. Probleem tekib siis, kui hind saab ainsaks valikukriteeriumiks. Pumba puhul tuleb arvestada vähemalt nelja asja:

mida pumbatakse;
kui palju pumbatakse;
kui kõrgele ja kaugele vesi liigub;
kui tihti pump töötab.

Kui need tingimused on teadmata, võib ka kallim pump olla vale valik. Samamoodi võib lihtsam ja soodsam pump olla täiesti piisav, kui kasutuskoht seda võimaldab. Seega ei ole eesmärk valida kõige võimsamat või kõige kallimat pumpa. Eesmärk on valida pump, mis sobib konkreetse töö jaoks.

Mida enne pumba valimist teada?

Enne päringu saatmist või pumba ostmist tasub läbi mõelda mõned lihtsad küsimused:

Kus pump tööle hakkab?
Mida pumpama hakatakse?
Kas vees võib olla liiva, setteid või tahkeid osakesi?
Kui palju vett tuleb pumbata?
Kui kaugele ja kui kõrgele peab vesi liikuma?
Kas pumpa kasutatakse aeg-ajalt või süsteemi püsiva osana?
Kas pump tuleb paigaldada olemasolevasse kaevu, pumplasse või torustikku?
Kas olemas on 230 V või 400 V elektriühendus?

Nende vastuste põhjal saab juba palju täpsemalt aru, millist lahendust on vaja.

Puhastid.ee valikus on pumbad erinevateks vee- ja reoveelahendusteks. Kui ei ole kindel, milline pump sinu olukorda sobib, tasub enne ostmist üle küsida.

Võta ühendust siin: https://puhastid.ee/kontakt/