Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa
Imbtunneli kaevik märgitakse maha ja terves ulatuses eemaldatakse kasvupind (muld), mis ladustatakse selleks eelnevalt väljavalitud kohta. Süvend kaevatakse projektsügavuseni ja kaevise põhi tasandatakse, milleks võib kasutada liiva. Kaevisesse liikurmehanismidega sõita ei tohi. Kõik tööd (ka tagasitäide) tuleb kaevises teostada käsitsi. 25 cm paksuse või tüsedama pestud paekivikillustiku kihi (fraktsioon 16 – 32 mm) peale paigaldatakse imbtunneli kuus moodulit, moodulite kaugus imbtunneli servadest on 0,3 m. Killustik ja imbtunneli moodulid paigaldatakse ilma kaldeta horisontaalselt. Imbtunneli külgedele ja ja otstesse paigaldatakse 30 cm tüsedune pestud killustiku kiht (fraktsioon 16 – 32 mm). Killustiku ja imbtunneli peale paigaldatakse vett läbilaskev geotekstiil, vajadusel soojustuseks peale ja külgedele 5 cm vahtpolüstüroolplaat ja selle peale tagasitäide.
Immutustunnel on hea alternatiiv järgnemaks septikule või biopuhastile, et alustada puhastist väljuva vee immutamist filterväljakule. Sõltumata immutuse alustamise lahendusest on olulisema tähtsusega korraliku pinnasefiltri ehitus. Tunneli eeliseks toru ees võib pidada paigalduse mugavamat teostamist.
Ei tohi unustada, et omapuhasti rajamine tuleb kindlasti kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Omavalitsusel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel.