Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa
Imbtunneli kaevik märgitakse maha ja terves ulatuses eemaldatakse kasvupind (muld), mis ladustatakse selleks eelnevalt väljavalitud kohta. Süvend kaevatakse projektsügavuseni ja kaevise põhi tasandatakse, milleks võib kasutada liiva. Kaevisesse liikurmehanismidega sõita ei tohi. Kõik tööd (ka tagasitäide) tuleb kaevises teostada käsitsi. 25 cm paksuse või tüsedama pestud paekivikillustiku kihi (fraktsioon 16 – 32 mm) peale paigaldatakse imbtunneli kuus moodulit, moodulite kaugus imbtunneli servadest on 0,3 m. Killustik ja imbtunneli moodulid paigaldatakse ilma kaldeta horisontaalselt. Imbtunneli külgedele ja ja otstesse paigaldatakse 30 cm tüsedune pestud killustiku kiht (fraktsioon 16 – 32 mm). Killustiku ja imbtunneli peale paigaldatakse vett läbilaskev geotekstiil, vajadusel soojustuseks peale ja külgedele 5 cm vahtpolüstüroolplaat ja selle peale tagasitäide.
Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?
Kõrge põhjaveega piirkondades, kus põhjavee tase on maapinnale lähedal või sademevesi ei imbu kiirelt on mõistlik kaaluda imbsüsteemi rajamist muldesse*. Kindlasti on muldesse rajamine kallim, kuid säästab muredest tulevikus. Kulud tõusevad eelkõige seeläbi, et vajalikuks osutub pumpla paigaldus (Juku, Edgar) ning ka killustiku hulk on suurem. Kui soovitakse mulle jätta madalam, siis tuleb imbsüsteem ja torustik katta soojustusplaatidega. Oluline on teada, et immutuse alguse ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab jääma min. 1,2m.
*Mulle – maapinnast kõrgem muldekeha.
Sadevee kasutamine on mõttekas üsna mitmel juhul.