Septik on pealt kinnine setiti, mille põhja sadestunud settes sisalduv orgaaniline aine laguneb anaeroobsete
bakterite toimel. Enamik heljumist koguneb septiku põhja. Õigesti projekteeritud ja hooldatud septikust jääb pidama 70 % heljumist, reovee BHT väheneb 10–30 % ning lämmastiku- ja fosforisisaldus kuni 20 %.
Septik peab olema veetihe ja ventileeritav. Neid nõudeid rahuldavad plastist või klaasplastist valmisseptikud, mis on kerged vedada ja lihtsad paigaldada ning mille tuulutustoru ulatub kas maapinnale või ühendatakse hoonekanalisatsiooni tuulutuspüstikuga.
Septiku maht sõltub reovee hulgast ja sellest, kas hoones on vesiklosett või mitte. Septik jaguneb kaheks või kolmeks kambriks.
Reovee soovitatav viibeaeg septikus on 2–3 päeva, mitte aga alla ühe ööpäeva. Mida rohkem koguneb septikusse setet, seda lühemaks jääb viibeaeg. Vesiklosetita elamu reoveesette koguseks on mõõdetud 40–60 liitrit inimese kohta aastas, vesiklosetist tuleb 35–165 l/a, kokku seega 75–225 l/a. Järelikult peaks kolmeosalise septiku vee maht olema vähemalt 600 liitrit elaniku kohta ning septiku kogumaht ei tohiks jääda alla 2,5 m3.